HBO-d Minu särav sõber on eriline lugu. See on ulatuslik hingeromant kahe 1950ndatel Napolis üles kasvanud langenud tüdruku vahel. Elena ehk Lenu on õpihimuline tütarlaps, kes on edukas. Lina, tema metsikute silmadega parim sõber, on tormiline geenius, keda lämmatab väärkohtlemine ja motiveerib sihikindlus. Nende sõprus köitis lugejaid kogu maailmas raamatusarjaga „Napoli romaanid“. Nüüd toob HBO Ameerika publikule reaalajas adaptsiooni, mis on kõik Itaalia keeles tulistatud.
Kuid Lina ja Lenu loo ellu äratamine esitas ainulaadseid väljakutseid. Esiteks on selle autor Elena Ferrante müstiliselt varjatud. Ta on tuntud eraklik kirjanik, kes töötab pliiatsi nime all. Teiseks tehti kindlaks, et raamatud tuleb kohandada itaalia keeles, mis tähendab, et tõlgetesse armunud välismaa publik vajab mingisugust suursaadikut, kes neid Lina ja Lenu maailma karjataks. Sisestage tegevprodutsent Jennifer Schuur.
mis juhtus sopranite lõpus
Otsustaja rääkis Schuuriga sellest, kuidas ta projektiga liitus, ja väljakutsetest, millega ta Itaalia lavastuse kallal silmitsi seisis, ilma et ta itaalia keelt oskaks ...
Kuidas projektini jõudsite? Tundub väga itaalia rasketoodanguna.
Absoluutselt on teil selles õigus. Esiteks alustasin raamatu lugemisest ja olin neist täielikult kinni. Saamine üheks raevukaks fänniks, mis meil on kogu maailmas. Kirjutasin lõpuks põhimõtteliselt nagu armastuskiri Elena Ferrantele lihtsalt omaette, et öelda talle, kui palju tema raamatud mulle tähendavad. Mul pole aimugi, kas ta seda kirja kunagi luges, kuid see oli midagi, mida ma siin oma esindajale avaldasin, et tahaksin nende raamatutega kuidagi seotud olla. Nad naersid minu üle ja ütlesid: Sina ja muu maailm. Ja nad ei tee neid kunagi väljaspool Itaaliat. Nii et ma istutasin sel hetkel justkui oma lipu ja ütlesin: 'Noh, kui te kunagi kuulete mingist võimalusest osaleda, tahaksin tõesti, et mul oleks võimalus enda jaoks juhtum tuua. Ja nii hämmastavalt kuus kuud hiljem helistas mulle minu agent, öeldes: 'Te ei usu seda ...
Nad tahtsid lihtsalt kedagi koosseisust, kes muudaks siin Ameerikas ostja mugavaks, et keegi suudaks itaallastega suhelda ja kureeriks seda ka Ameerika publikule. Niisiis sattusin sinna tuppa ja tõin oma kirja ja tõin oma koerakõrvalised koopiad raamatutest ning kandsin südant varrukal ja rääkisin sellest, kui kirglik olin materjali vastu ja siin me oleme.
Mul oleks huvitav teada, kuidas see HBO-le jõudis ja miks te kutid otsustasite, et just HBO on see koht, erinevalt Netflixist, Hulust või muust võrgustikust.
Projektihuvilisi oli kindlasti palju. Ma arvan, et võite ette kujutada. Ja ma arvan, et see tulenes kirest, mis neil materjali vastu oli ja mida nad jagasid nägemusega, mis meie direktoril Saverio Costanzol projekti jaoks oli. Tahtsime jõuda kellegi juurde, kellest saab toetav partner ja kes soovib, et need raamatud elaksid ellu nii, nagu me kõik nägime nende toimumist.
Kui palju oli teil lavastuses ja castingul ning kõigel muul värvil sõna?
Minu roll on olnud sorteerida iga skripti juurde kuuluva mustandi lugemist, kaaluda mingisuguste loo märkmete või mõtetega, mis mul oma kogemuse põhjal võivad tekkida. Teate, 15 aastat televisioonis kirjutamist. Ja siis sealt, mis puudutab castingut, toimus Napolis Napoli linnas see midagi. Me näeksime videoid tüdrukutest, mida nad vaatasid, kuid kui Saverio leidis kaks väikest tüdrukut ja siis neid tüdrukuid, kes mängivad Lila ja Elena teismelisi versioone, teadsime kõik, et ta teab. See oli kõik. See oli keeruline casting protsess, ta leidis, et neil oli tunne, nagu oleks juhtunud maagiat ja keegi ei üritaks selle keskele sattuda.
Olen olnud protsessiga väga seotud, kuid see on niion olnud kõigile huvitav proovida, kuidas seda teha, kui ma ei räägi itaalia keelt. Raamatute tõlk tõlgib stsenaariumid itaallaste ja minu ning HBO vahel, et saaksime kõik olla samal lehel. Nad peavad lõiked väga varakult subtitreerima, et saaksime aru, mida näitlejad ekraanil räägivad. Nüüd oleme mingis olukorras ja see on tõesti hästi toiminud.
Ma tean, et TCA-s on olnud mõned kommentaarid selle kohta, kuidas itaalia keele grammatika oli stsenaariumi jaoks oluline, et murdes on peensusi, mis jutustasid lugu. Milliseid meetmeid võeti selleks, et tõlkida Ameerika publikule, kes ei pruugi võtta arvesse itaallaste nüansse ja hääldust?
Te saate väga erineva tunde just sellest, kuidas keelt räägitakse stseenides, näiteks klassiruumis, eriti kui Elena vananeb. Hakkate stseenides rohkem formaalsust tundma ja see oli kindlasti meie eesmärk. Siis näete, kuidas Elena naabruskonda naaseb ja jälle muutub see üsna karedaks ja sõmeraks. Kõik räägivad palju kiiremini ja kirglikumalt. Nii üritasime omamoodi eristada fakti, et need kaks maailma räägivad väga erinevaid keeli. Ja see on suur osa Elena teekonna jälgimisest sarja jooksul.
Foto: HBO
Kui minna tegeliku loo juurde, siis see on ilus, kuid ma ei saanud aru, kui palju vägivalda raamatutes on, enne kui nägin seda ekraanil. Lapsed peavad lavastama mõned trauma ja väärkohtlemise stseenid. Kuidas te poisid veendusite, et see on nende noorte tüdrukute jaoks ohutu komplekt?
Meie režissöör on üks õrnamaid, hingestatud ja tundlikumaid inimesi, keda ma kohanud olen, ja tema peamine eesmärk oli tagada, et need noored tüdrukud tunneksid end turvaliselt, tunneksid end hoolitsetuna ja isegi kui nad peavad mõnda neist tumedamatest stseenidest kujutama ja sündmused. Kogu au kuulub talle. Need tüdrukud armastavad teda, neil oli oma elu aeg. Meie esilinastus juhtus Veneetsia filmifestivalil, nende esietendus oli seal kaks esimest osa ja teises tulid tuled üles, mõlemad tüdrukud sulistasid ta sülle ja lihtsalt kallistasid teda kõige rohkem. Sest nad polnud end kunagi ekraanil näinud. Nad ei olnud neid episoode näinud. Lihtsalt see ilus suhe ja õrn usk suhete kasvatamisest nendega oli teose jaoks elulise tähtsusega.
Kuidas näitlejannad töötasid noorema ja vanema Lila ja Elena järjepidevuse loomisel koos?
See oli asi, mille ka direktor pidi kindlasti oma kontrolli alla võtma. Kuidas saame näitlejad, et tunneksime end kahe näitleja komplektiga järjepidevalt? Ma tean, et nad tegid väga tihedat koostööd ka tegutseva treeneriga ja ma arvan, et kui hakkate neid hilisemaid episoode nägema, näete, et see on mõeldud noortele naistele, kellest kellelgi pole kaamera ees reaalset kogemust see töö on mõõtmatu.
Kas kaaluksite uuesti töötada mõne välismaise draama kallal? Või oli see kuidagi just tegelik algmaterjal, mis teid protsessi meelitas?
See algas lihtsalt algmaterjalina, tundus, et see võib olla ühekordne asi. Aga see on kindlasti olnud ... ma mõtlen, kes ei taha maailmas ringi reisida ja teha tööd, mida neile meeldib teha? Nii et kui võimalus peaks kunagi tekkima, siis olen kindel, et õige materjal on selline, et tundsin, et võiksin midagi tuua, nagu ma siin tundsin.
Ja mis on olnud teie lemmik osa protsessist üldiselt?
Enne pildistamise alustamist Napolis filmides olid nad rajanud naabruskonna, millest lugesite raamatutest otse Napolist väljaspool. Nad ehitasid peaaegu kogu asja ja see on lihtsalt hiiglaslik, nii et eksite selle naabruskonna tänavatele ja kõnnite läbi garderoobi ja näete ajastu spetsiifilisi rõivaid, mida selle sotsiaalse klassi inimesed teiega koos on, see on olnud omamoodi haarav ja suutnud sukelduda nendesse raamatutesse, mida ma nii väga armastan ja enda ees ringi käin, on olnud rõõm. Kingitus mulle.
Pean küsima: kas olete kohanud Elena Ferrantet?
Ei. Muidugi saan selle küsimuse. Sellele on kõige lihtsam vastata, sest ta on produktsiooniga ikka suhelnud ainult e-posti teel. Ja oma kirjastuse kaudu e-posti teel. Ta jääb meile mõistatuseks, nagu kogu maailmaga. Kuid kindlasti on ta olnud meie maailmas silme ees. Tahame teda uhkustada ja tunda, nagu oleksime ettevaatlikud selle suurepärase maailmaga, mille ta lõi, ja ta annab meile teada, kui tunneb, et oleme õigel teel.
Minu särav sõber esietendub HBO-s pühapäeval, 19. novembril. 2. osa on eetris esmaspäeval, 20. novembril.
Kus voogedastada Minu särav sõber